Ikka 10.veebruar

Linnavalitsuse saalis pidasime maha oma järjekordse töökoosoleku ja valmistusime õpilaste esitlusteks.
Õpilased saabusid ka varsti ja eelmise õhtu meeleolud paistsid olevat hajunud. Kõik olid oma vastuvõtuga peredes rahul ja keeleprobleemide pärast polnud ka enam suurt põhjust muretseda.

Kõigepealt tervitas meid kooli direktor Pietro Ainardi ning siis linnapea Paolo de Marchis, kes on ühtlasi ka õpetaja ning kes osales mullu Madridis meie ettevalmistaval lähetusel ja on ka projekti nime KISS the ICT autor.
Pärast tervituste vahetamist ja meenete jagamist tuli kord õpilaste kätte, kes olid valmistanud ette esitlused kahe kohtumise vahelise miniprojekti "WATER IS LIFE" tegevuste tutvustamiseks- Powerpoint, videod.
Ka tutvustati kõikide maade logosid, mis konkureerisid projekti logovõistlusel.

Lõuna saabudes oli ilm muutunud pimestavalt eredaks ning päike oli nii soe, et võttis vägisi kergemeelselt käituma ja hõlmu eest lahti võtma. Jalutasime läbi linna koolimajani, kus meid ootas lõunasöök.
Pärast lõunat sõitsime tutvuma Torinoga.
Torino on väga suur ja väga ilus! Palju kauneid ja omapäraseid hooneid, väga täpselt planeeritud tänavate võrgustik. Palju väljakuid, kirikuid, sambaid. Ristsõnades paljuküsitud Po jõgi. Kuningaloss. Sest Torino on ka kuningalinn 0lnud. Śokolaad, mille poolest Torino ka kuulus on.Armsad väikesed magusapoed, kus püstijalu võid hirmvänge ja magusa śokolaadijoogi juua, mis kenasti energiat annab - ja seda meil oma kehvastimagatud ööde ja pika päeva järele ka tarvis läks.
Ja ka meeletu liiklusummik, mille tõttu meil linnast väljasaamiseks läks tunduvalt kauem aega kui planeeritud, ning "kasuvanemad" peatuskohtades pidid ka kauem ootama, et oma uued lapsed õhtuks koju viia.
Külad ja elu-olu.
Orgudes külad ja ümberringi kõrguvad mäed. Vahepeal pikad käänulised mägiteed ja tunnelid.Nõlvadel viinamarjaistandused. Teede ääres hoiatussildid metskitse kujutisega. Neid me mõnel korral ka nägime.
Kindlus, kus tegelikult Raudset Maski olevat vangis peetud.
Prantsusmaa piir üsna külje all- näiteks võib org ja küla olla Itaalia, aga mäed ümberringi juba Prantsusmaa.
Külad, kus lapsed elasid: Avigliana, Bussoleno, Susa,Bardonecchia jpt.
Torino 2006 jäljed ja märgid igal pool. Bardonecchia oma olümpiakülaga ning sisenejat tervitava olümpiamärgiga. Kõik need TV-st nähtud nõlvad, kus suusatajad suuri tegusid tegid.
Selles külas tundus lundki olevat rohkem kui mujal.
Mis nende jaoks külad, on meile pigem väikelinnad. Oulx´is näiteks 3000 elanikku, tänavatevõrgustik,kivimajad. Vana ja põline piirkond, linnakesed nagu Tallinna vanalinn.

See piirkond on osa muistsest Gallia Narbonensisest. Siin on palju mälestusmärke roomlastest ja jälgi ka keltidest.

Lumerohkus seab inimeste elule oma piirid. Kui on tugev sadu, tuleb õhtul varem koju sõitma hakata, sest hiljem ehk ei pääse enam läbi. Hommikul ei pääse inimesed eriti alt küladest tööle ega kooli. Ülemistes külades on asi pareminigi kontrolli all- teid puhastatakse korralikult. Ainult kohati on sealgi probleem,kuhu lund panna- nii tuttav meilegi sel talvel!

Liiklusreegleist väga kinni ei peeta, aga pole ka rullnoklust. Kõik toimib, keegi ei närvitse, ei sõelu ega nõelu. Üldse oli kuidagi meeldiv- tajusime sõbralikkust ja rõõmsameelsust, aga liigset pealetükkivust polnud- sobis päris hästi põhjamaalasele.

Spagette ega pastat ei antud meile kordagi. Küll aga päris palju pitsat. Ja vähemalt õpetajad said ohtralt juustusorte maitsta.Paolo ning meie seekordne vastuvõtu organiseerija Silvia Massara leidsid veel aega õpetajatele oma kodus õhtusöögi pakkumiseks- olime jagatud kahte gruppi, meie viibisime Silvia pool. Ka kena ja südamlik kogemus.