Hispaania õpetajatel õnnestus teha video kooli aulas toimunust - nii pidulikud sõnavõtud kui ka kõikide partnerite ettekanded, ka meie tantsud. Aitäh neile!

Ja siis viimane õhtu - lahkumisõhtusöök ja kiire pakkimine. Hommikul, teadagi,pisarais hüvastijätt hispaanlastega - õpetajate, lastevanemate ja õpilastega.Teel lennujaama saime ülejäänud veel suhelda, kuni lennujaamas jõudis kohale tõdemus, et see on nüüd tõesti kõik. Kõik võib juhtuda ja nii mõnedki meist võivad veel kohtuda, aga täpselt samas koosseisus kindlasti enam mitte.Need on selle suure ürituse võlud ja valud.

Saime kõik suuri kogemusi - enamikule oli selline projekt esimene.Õppisime suhtlema ja koostööd tegema, saime julgust ja enesekindlust; õppisime ka tehtud vigadest, teame, mida järgmine kord tuleb teisiti teha.Nägime maailma ja saime piiluda teiste elu. Saime päikest sügisel ja talvel. Meenutada on palju - sooje hetki, sõbralikke koosolemisi, aga ka pikki reisipäevi ja päikest pealpool pilvi - lennukis.

Aitäh projekti algatajatele hispaanlastele projekti vedamise eest; aitäh kõikidele partneritele ja võõrustajatele; aitäh ka meile endile- kogu koolile!

Viimane pärastlõuna koos

Päeva ülejäänud osa kuulus seikluspargile, mis meie rõõmsaks üllatuseks asus hoopis linnast eemal mägedes.Umbes 1300 m kõrgusel asus noortele mõeldud seikluspark, kus palju ronimist ja turnimist. Selles kõrguses on õhk pisut jahedam ja Madridi elanikud tavatsevad ka ise, kellel võimalik, kuumaperioodidel mägedesse minna. Siin kasvab päris eestipärane männimets ja üldse oli pärast mitmepäevast suurlinnamelu ja palavust päris kosutav viibida looduses - mida me tegelikult ei olnud oodanud.Kuna õpetajad ei roninud, siis võisid nad oma õpilaste ronimist jälgida või ennast muidu üsna vabalt tunda.

Comeniuse puu

Neljapäeva hommikul pidi Türgi meeskond meie kõigi suureks kurvastuseks lahkuma. Pärast pisaraterohket hüvastijättu startisid türklased lennujaama suunas, meie ülejäänud aga suundusime kooli aeda, et istutada Comeniuse puu.
Eelmisel kohtumisel väljakäidud idee projektile ilusa punkti panemisest leidis sooja vastuvõttu.Mis oleks veel õigem meie rohelise planeedi projekti lõpetuseks kui panna ühiselt kasvama üks oliivipuu Móstolese I.E.S Europa kooli hoovis. Türklased sellel üritusel küll osaleda ei saanud, aga Türgist kaasatoodud muld pandi nende eest kenasti paika.

Móstolese teatrimaja ja hotell

Madrid

Suures ja ilusas pealinnas käisime ka mõistagi ringi.Suursuguste hoonete ja kauni vanalinna kõrval on siin palju haljastust ja hiigelsuuri parke.Külastasime kuulsat Prado kunstimuuseumi.Kuna see on suuruselt ja kollektsioonilt võrreldav maailma kuulsaimate kunstigaleriidega, on selge, et paaritunnine ringkäik seal oli enam kui napp.Aga siiski- oleme seal olnud!
Õpetajatel oli võimalus viibida flamenkoteatri etendusel, mis oli teadagi muljetavaldav ja väga nauditav.Kes siiani arvas, et ta midagi flamenkost teab, sai alles nüüd ehk pisut aimu, millega tegemist.
Käisime ka kuningalossi imetlemas.

Toledo

Maiuspalaks sel reisil oli ajalooline ja veetlev Toledo, mis asub Madridist 70 km kagus.Sõit sinna pakkus vaateid kevadisele Hispaania maastikule. Kõik haljendab ja õitseb, palju on erinevaid rohelisi toone.
Toledo on mõneski mõttes Hispaania sümbol.3 kultuuri linnaks teda nimetatakse. Tegelikult on neid ju rohkemgi. Kõigepealt ikka jälle keldid, Rooma; visigootide kuningriik ja maurid.Ka on siin eksisteerinud märkimisväärne juudi kogukond. Kristlased, moslemid ja juudid suutsid siin imetlusväärses sallivuse õhkkonnas kadestamisväärselt kenasti koos elada. Sõjad ei ole seda imekaunist linna puutunud.Alles on kirikud ja sünagoogid; mauri stiilielemente kohtab väga palju.
Toledo on kirjandusest tuntud La Mancha keskus, kus teatavasti tegutses don Quijote.
Veetlev vanalinn kõrgub künkal, mida ümbritseb maaliline Tajo jõe org.
Külaliste rõõmuks pääseb mäkke ja tagasi eskalaatoritega.Retk mööda kitsaid käänulisi tänavaid palava ilmaga oli isegi küllalt väsitav.

Meeleolukat veel Móstolese koolist