Saturday, February 20, 2010
12.veebruar
Viimane päev meie jaoks. Eredaim, raskeim, pikim.
Hommik tervitas meid 10-kraadise külmaga. Aga selle- eest olid mäetipud nüüd tõesti lumised,nagu neid piltidelt oleme näinud. Ja roosatasid tõusva päikese kiirtes!
Ees ootas karge hommikune jalutuskäik kooli poole läbi värske valge sinetava lume. Teed olid laialt lahti aetud.
Koolis selguski, et mitmed õpilased olid ilma õpetajateta, kes lume tõttu kooli ei pääsenud.
Õpilastel oli võimalus osa võtta koolitundidest - inglise keel, prantsuse keel, fotograafia, füüsika.Prantsuse keel jäi siiski eelnimetatud põhjusel ära ja tuli valida mõni teine aine.
Õpetajatele näidati koolimaja. See on uus ja modernne hoone, väljast ehk pisut kummalise välimusega, seest aga huvitav, avar ja valgusküllane. Kõik ruumid on ümmargused, ühtki nurka pole. Koridorid on avarad ja pakuvad palju võimalusi näiteks näituste ülespanemiseks.Hoone on jagatud sektoreiks- punane, sinine, kollane ja roheline sektor. Osa hoonest on veel lõpetamata ja ilmnenud on ka arhitekti mõtlematusest tingitud puudused - aga miski pole täiuslik ja uut koolihoonet oli selles linnas hädasti tarvis.
Õpetajad tegid ühispildi oma maade lippude taustal.
Hiljem vaadati logonäitust ja korraldati hääletamine parima logo poolt. Parimaks logoks osutus Hispaania õpilase logo.
Siis võisid õpilased minna kooli võimlasse mängima ja õpetajad oma koosolekut pidama, kus anti aru oma tegemistest kahe kohtumise vahelisel perioodil,lepiti kokku projekti edasine töö, kohtumiste ajad ja teemad.
Suusapärastlõuna Bardonecchias. Päeva esimene pool koolis veedetud, sõitsime liinibussiga Bardonecchiasse. Ilm oli nagu meil aprillis- väga jõuline päike sulatamas maanteedel loikusid ja ojasid, fantastiliselt soe ja valge.
Kõik olid valinud endale tegevuse vastavalt tahtmisele ja võimetele. Meie noored läksid kõik suuskadel kuhugi kõrgele ja kaugele. Meie Anneliga jalutasime mõnuga ringi(jalad said jälle märjaks), otsisime kohalike okaspuude käbisid, jõime vahepeal kohvi ja võtsime poolteist tundi näole päikest. Aeg-ajalt saime ikka mõne suusatajaga kokku ka. Tore oli vaadata, kui palju peresid oli väljas ja kui imepisikesed lapsed suusatavad nagu profid.
Aga mäed on mäed ja kui päike laskub, siis kaob ta armutult mäe taha, kuigi ei ole veel kaugeltki hiline õhtu. Kohe muutub ka jahedaks.
Kui kõik väsinud ja õnnelikud olid jälle koos, siis tegime veel paraja jalutuskäigu Bardonecchia linnavalitsuse majja. Teel sinna nägime ka olümpiaküla ära ning need lugematud hotellid ja majutusasutused ja söögikohad, mis sinna kerkinud ja mis praegugi suuresti kasutust leiavad.
Bardonecchia linnavalitsuse majas oli ka viimane koosolek, sest järgmine päev oli juba lahkumispäev. Nägime videot Torino taliolümpiamängudest. Siin kuulutati ka logo võitja välja.
Pärast väikest koosviibimist suupistetega lahkusid õpilased. et veeta viimane õhtu koos peredega. Õpetajatel toimus lahkumisõhtusöök hotelli restoranis. Meie olimegi esimesed lahkujad - meie lennuk läks varahommikul, aga meid viidi lennujaama juba enne südaööd.
Nii et asjad pakitud ja alla toodud ning õpilastega bussile tulemises kokku lepitud, istusime õhtusöögilauas kella 11-ni, et siis põhjalikult kallistada ja kohvritega linnaplatsile teele asuda, kus buss meid ootas. Mõned õpilased korjasime teelt peale - ja siis hüvasti, mäed, kell 1 öösel olime Torino lennujaamas, kus varahommikuni magada üritasime - päris karm.
Aga lõpp hea, kõik hea- me saime õnnelikult koju; kogu väsimuse peale vaatamata jäi kuidagi hea tunne sisse, sest me saime kõigega hakkama, inimsuhted toimisid, leiti uusi sõpru ja kinnistati seniseid sõbrasuhteid. Oli palju südamlikkust ja heatahtlikkust. Oli kahju lahkuda - meie noored oleksid heameelega veel sinna jäänud.
Ja me kõik saime kuhjaga kogemusi, keelepraktikast ja silmaringist rääkimata.
Tore oli!
Hommik tervitas meid 10-kraadise külmaga. Aga selle- eest olid mäetipud nüüd tõesti lumised,nagu neid piltidelt oleme näinud. Ja roosatasid tõusva päikese kiirtes!
Ees ootas karge hommikune jalutuskäik kooli poole läbi värske valge sinetava lume. Teed olid laialt lahti aetud.
Koolis selguski, et mitmed õpilased olid ilma õpetajateta, kes lume tõttu kooli ei pääsenud.
Õpilastel oli võimalus osa võtta koolitundidest - inglise keel, prantsuse keel, fotograafia, füüsika.Prantsuse keel jäi siiski eelnimetatud põhjusel ära ja tuli valida mõni teine aine.
Õpetajatele näidati koolimaja. See on uus ja modernne hoone, väljast ehk pisut kummalise välimusega, seest aga huvitav, avar ja valgusküllane. Kõik ruumid on ümmargused, ühtki nurka pole. Koridorid on avarad ja pakuvad palju võimalusi näiteks näituste ülespanemiseks.Hoone on jagatud sektoreiks- punane, sinine, kollane ja roheline sektor. Osa hoonest on veel lõpetamata ja ilmnenud on ka arhitekti mõtlematusest tingitud puudused - aga miski pole täiuslik ja uut koolihoonet oli selles linnas hädasti tarvis.
Õpetajad tegid ühispildi oma maade lippude taustal.
Hiljem vaadati logonäitust ja korraldati hääletamine parima logo poolt. Parimaks logoks osutus Hispaania õpilase logo.
Siis võisid õpilased minna kooli võimlasse mängima ja õpetajad oma koosolekut pidama, kus anti aru oma tegemistest kahe kohtumise vahelisel perioodil,lepiti kokku projekti edasine töö, kohtumiste ajad ja teemad.
Suusapärastlõuna Bardonecchias. Päeva esimene pool koolis veedetud, sõitsime liinibussiga Bardonecchiasse. Ilm oli nagu meil aprillis- väga jõuline päike sulatamas maanteedel loikusid ja ojasid, fantastiliselt soe ja valge.
Kõik olid valinud endale tegevuse vastavalt tahtmisele ja võimetele. Meie noored läksid kõik suuskadel kuhugi kõrgele ja kaugele. Meie Anneliga jalutasime mõnuga ringi(jalad said jälle märjaks), otsisime kohalike okaspuude käbisid, jõime vahepeal kohvi ja võtsime poolteist tundi näole päikest. Aeg-ajalt saime ikka mõne suusatajaga kokku ka. Tore oli vaadata, kui palju peresid oli väljas ja kui imepisikesed lapsed suusatavad nagu profid.
Aga mäed on mäed ja kui päike laskub, siis kaob ta armutult mäe taha, kuigi ei ole veel kaugeltki hiline õhtu. Kohe muutub ka jahedaks.
Kui kõik väsinud ja õnnelikud olid jälle koos, siis tegime veel paraja jalutuskäigu Bardonecchia linnavalitsuse majja. Teel sinna nägime ka olümpiaküla ära ning need lugematud hotellid ja majutusasutused ja söögikohad, mis sinna kerkinud ja mis praegugi suuresti kasutust leiavad.
Bardonecchia linnavalitsuse majas oli ka viimane koosolek, sest järgmine päev oli juba lahkumispäev. Nägime videot Torino taliolümpiamängudest. Siin kuulutati ka logo võitja välja.
Pärast väikest koosviibimist suupistetega lahkusid õpilased. et veeta viimane õhtu koos peredega. Õpetajatel toimus lahkumisõhtusöök hotelli restoranis. Meie olimegi esimesed lahkujad - meie lennuk läks varahommikul, aga meid viidi lennujaama juba enne südaööd.
Nii et asjad pakitud ja alla toodud ning õpilastega bussile tulemises kokku lepitud, istusime õhtusöögilauas kella 11-ni, et siis põhjalikult kallistada ja kohvritega linnaplatsile teele asuda, kus buss meid ootas. Mõned õpilased korjasime teelt peale - ja siis hüvasti, mäed, kell 1 öösel olime Torino lennujaamas, kus varahommikuni magada üritasime - päris karm.
Aga lõpp hea, kõik hea- me saime õnnelikult koju; kogu väsimuse peale vaatamata jäi kuidagi hea tunne sisse, sest me saime kõigega hakkama, inimsuhted toimisid, leiti uusi sõpru ja kinnistati seniseid sõbrasuhteid. Oli palju südamlikkust ja heatahtlikkust. Oli kahju lahkuda - meie noored oleksid heameelega veel sinna jäänud.
Ja me kõik saime kuhjaga kogemusi, keelepraktikast ja silmaringist rääkimata.
Tore oli!
11.veebruar
Hommikupoolik oli plaanitud veeteemaliseks. Sõitsime uurima looduskaitsealuseid Avigliana järvi.
See päev oli juba varahommikust peale sombune. Tee järvede juurde oli pikk ja võimaldas näha palju - kõiki neid mägiteid,tunneleid, külasid, kindlusi.
Meid jagati kaheks ja kumbki grupp uuris üht järve ning hiljem tegime vahetust. Meid juhendasid loodusõpetuse õpetaja ja kohalikud spetsialistid. Võtsime veeproove ja uurisime pärast laboris nende sisu. Saime üht- teist teada liustikujärvede tekkeloost ja omadustest. Nägime väikest soolappi, mis on seal hindamatu väärtusega ning kaitse all- erinevalt meist ei ole seal suuri soid säilinud.
Saime teada, et kohalik kraanivesi on puhas ja kõlbab juua.
Kogesime ilma muutlikkust - lühikese ajaga meie sealviibimise ajal sadas maha paks lumi ning jätkas sadamist hilise ööni. Ümbrus muutus täielikult.
Pärastlõunal külastasime Susa linna. See on väga iidne linn, asustatud keltide poolt, hiljem roomlaste linn, mille tänavavõrgustik on osalt veel tollest ajast säilinud. Jälgi roomlaste asustusest ja druiidide tegutsemisest nägime ka. Natuke jäi aega ka ostude tegemiseks ja kohvi joomiseks. Väga veetlev linn. Aga ilm oli ebameeldiv ja olime üsna vettinud, nii et erinevalt Torinost me siin kaua jalutada ei tahtnudki.
Õhtul toimus Bardonecchia teatrimajas kontsert, kuhu olid palutud peale meie ka kõik võõrustajapered ja kohalik rahvas. Meile esines heatasemelise kontserdiga isetegevusansambel Desamband, tantsutrupp ning näitetrupp. Kuna lähenemas oli karnevaliaeg(meil vastlad), siis ka näidendi teema oli sellega seotud. Arusaadavalt läks näidendi sisu meile suures osas kaduma, kuid seda taipasime küll, etnäitlejate mänguoskus oli hea. Ja tore oli näha Silviat kaasa mängimas- kogu selle organiseerimiskoorma all jätkus tal ka selleks aega ja jõudu!
Aga esinesime meiegi - regilauluga! Ootamatult paluti sel päeval kõiki osalejaid noori õhtul mingi lauluga teatrimajas esineda. Enamik keeldus, kuna ettevalmistamata polnud kellelgi tahtmist lavale minna. Ega meiegi väga tahtnud - ja oleks me teadnud, et me ainsad oleme, siis oleksime ilmselt ka keeldunud. Kuulekad, nagu me oleme, läksime lavale ja kandsime ette vana eesti regilaulu, mida meie tubli Anni peast oskas ning oma hea häälega eeslauljaks oli. Teistel polnud siis muud muret kui järele laulda- nagu regilaulu ikka. Igatahes aplausi me teenisime ja endale plusspunkte ka. Kuigi Kadri-Liis meiega laulda ei saanud- tema pidigi oma "pereemaga" suure lume tõttu varem ära minema. Pärast tuli välja, et nad olid ikkagi teel ummikus olnud.
Kui meie ükskord teatrimajast lahkusime, olid autod juba paksu lume alla mattunud ja võttis aega, enne kui nad sealt jälle nähtavale tulid. Öö jooksul kuulsime mitmel korral sahkasid mööda sõitmas.
See päev oli juba varahommikust peale sombune. Tee järvede juurde oli pikk ja võimaldas näha palju - kõiki neid mägiteid,tunneleid, külasid, kindlusi.
Meid jagati kaheks ja kumbki grupp uuris üht järve ning hiljem tegime vahetust. Meid juhendasid loodusõpetuse õpetaja ja kohalikud spetsialistid. Võtsime veeproove ja uurisime pärast laboris nende sisu. Saime üht- teist teada liustikujärvede tekkeloost ja omadustest. Nägime väikest soolappi, mis on seal hindamatu väärtusega ning kaitse all- erinevalt meist ei ole seal suuri soid säilinud.
Saime teada, et kohalik kraanivesi on puhas ja kõlbab juua.
Kogesime ilma muutlikkust - lühikese ajaga meie sealviibimise ajal sadas maha paks lumi ning jätkas sadamist hilise ööni. Ümbrus muutus täielikult.
Pärastlõunal külastasime Susa linna. See on väga iidne linn, asustatud keltide poolt, hiljem roomlaste linn, mille tänavavõrgustik on osalt veel tollest ajast säilinud. Jälgi roomlaste asustusest ja druiidide tegutsemisest nägime ka. Natuke jäi aega ka ostude tegemiseks ja kohvi joomiseks. Väga veetlev linn. Aga ilm oli ebameeldiv ja olime üsna vettinud, nii et erinevalt Torinost me siin kaua jalutada ei tahtnudki.
Õhtul toimus Bardonecchia teatrimajas kontsert, kuhu olid palutud peale meie ka kõik võõrustajapered ja kohalik rahvas. Meile esines heatasemelise kontserdiga isetegevusansambel Desamband, tantsutrupp ning näitetrupp. Kuna lähenemas oli karnevaliaeg(meil vastlad), siis ka näidendi teema oli sellega seotud. Arusaadavalt läks näidendi sisu meile suures osas kaduma, kuid seda taipasime küll, etnäitlejate mänguoskus oli hea. Ja tore oli näha Silviat kaasa mängimas- kogu selle organiseerimiskoorma all jätkus tal ka selleks aega ja jõudu!
Aga esinesime meiegi - regilauluga! Ootamatult paluti sel päeval kõiki osalejaid noori õhtul mingi lauluga teatrimajas esineda. Enamik keeldus, kuna ettevalmistamata polnud kellelgi tahtmist lavale minna. Ega meiegi väga tahtnud - ja oleks me teadnud, et me ainsad oleme, siis oleksime ilmselt ka keeldunud. Kuulekad, nagu me oleme, läksime lavale ja kandsime ette vana eesti regilaulu, mida meie tubli Anni peast oskas ning oma hea häälega eeslauljaks oli. Teistel polnud siis muud muret kui järele laulda- nagu regilaulu ikka. Igatahes aplausi me teenisime ja endale plusspunkte ka. Kuigi Kadri-Liis meiega laulda ei saanud- tema pidigi oma "pereemaga" suure lume tõttu varem ära minema. Pärast tuli välja, et nad olid ikkagi teel ummikus olnud.
Kui meie ükskord teatrimajast lahkusime, olid autod juba paksu lume alla mattunud ja võttis aega, enne kui nad sealt jälle nähtavale tulid. Öö jooksul kuulsime mitmel korral sahkasid mööda sõitmas.
Ikka 10.veebruar
Linnavalitsuse saalis pidasime maha oma järjekordse töökoosoleku ja valmistusime õpilaste esitlusteks.
Õpilased saabusid ka varsti ja eelmise õhtu meeleolud paistsid olevat hajunud. Kõik olid oma vastuvõtuga peredes rahul ja keeleprobleemide pärast polnud ka enam suurt põhjust muretseda.
Kõigepealt tervitas meid kooli direktor Pietro Ainardi ning siis linnapea Paolo de Marchis, kes on ühtlasi ka õpetaja ning kes osales mullu Madridis meie ettevalmistaval lähetusel ja on ka projekti nime KISS the ICT autor.
Pärast tervituste vahetamist ja meenete jagamist tuli kord õpilaste kätte, kes olid valmistanud ette esitlused kahe kohtumise vahelise miniprojekti "WATER IS LIFE" tegevuste tutvustamiseks- Powerpoint, videod.
Ka tutvustati kõikide maade logosid, mis konkureerisid projekti logovõistlusel.
Lõuna saabudes oli ilm muutunud pimestavalt eredaks ning päike oli nii soe, et võttis vägisi kergemeelselt käituma ja hõlmu eest lahti võtma. Jalutasime läbi linna koolimajani, kus meid ootas lõunasöök.
Pärast lõunat sõitsime tutvuma Torinoga.
Torino on väga suur ja väga ilus! Palju kauneid ja omapäraseid hooneid, väga täpselt planeeritud tänavate võrgustik. Palju väljakuid, kirikuid, sambaid. Ristsõnades paljuküsitud Po jõgi. Kuningaloss. Sest Torino on ka kuningalinn 0lnud. Śokolaad, mille poolest Torino ka kuulus on.Armsad väikesed magusapoed, kus püstijalu võid hirmvänge ja magusa śokolaadijoogi juua, mis kenasti energiat annab - ja seda meil oma kehvastimagatud ööde ja pika päeva järele ka tarvis läks.
Ja ka meeletu liiklusummik, mille tõttu meil linnast väljasaamiseks läks tunduvalt kauem aega kui planeeritud, ning "kasuvanemad" peatuskohtades pidid ka kauem ootama, et oma uued lapsed õhtuks koju viia.
Külad ja elu-olu.
Orgudes külad ja ümberringi kõrguvad mäed. Vahepeal pikad käänulised mägiteed ja tunnelid.Nõlvadel viinamarjaistandused. Teede ääres hoiatussildid metskitse kujutisega. Neid me mõnel korral ka nägime.
Kindlus, kus tegelikult Raudset Maski olevat vangis peetud.
Prantsusmaa piir üsna külje all- näiteks võib org ja küla olla Itaalia, aga mäed ümberringi juba Prantsusmaa.
Külad, kus lapsed elasid: Avigliana, Bussoleno, Susa,Bardonecchia jpt.
Torino 2006 jäljed ja märgid igal pool. Bardonecchia oma olümpiakülaga ning sisenejat tervitava olümpiamärgiga. Kõik need TV-st nähtud nõlvad, kus suusatajad suuri tegusid tegid.
Selles külas tundus lundki olevat rohkem kui mujal.
Mis nende jaoks külad, on meile pigem väikelinnad. Oulx´is näiteks 3000 elanikku, tänavatevõrgustik,kivimajad. Vana ja põline piirkond, linnakesed nagu Tallinna vanalinn.
See piirkond on osa muistsest Gallia Narbonensisest. Siin on palju mälestusmärke roomlastest ja jälgi ka keltidest.
Lumerohkus seab inimeste elule oma piirid. Kui on tugev sadu, tuleb õhtul varem koju sõitma hakata, sest hiljem ehk ei pääse enam läbi. Hommikul ei pääse inimesed eriti alt küladest tööle ega kooli. Ülemistes külades on asi pareminigi kontrolli all- teid puhastatakse korralikult. Ainult kohati on sealgi probleem,kuhu lund panna- nii tuttav meilegi sel talvel!
Liiklusreegleist väga kinni ei peeta, aga pole ka rullnoklust. Kõik toimib, keegi ei närvitse, ei sõelu ega nõelu. Üldse oli kuidagi meeldiv- tajusime sõbralikkust ja rõõmsameelsust, aga liigset pealetükkivust polnud- sobis päris hästi põhjamaalasele.
Spagette ega pastat ei antud meile kordagi. Küll aga päris palju pitsat. Ja vähemalt õpetajad said ohtralt juustusorte maitsta.Paolo ning meie seekordne vastuvõtu organiseerija Silvia Massara leidsid veel aega õpetajatele oma kodus õhtusöögi pakkumiseks- olime jagatud kahte gruppi, meie viibisime Silvia pool. Ka kena ja südamlik kogemus.
Õpilased saabusid ka varsti ja eelmise õhtu meeleolud paistsid olevat hajunud. Kõik olid oma vastuvõtuga peredes rahul ja keeleprobleemide pärast polnud ka enam suurt põhjust muretseda.
Kõigepealt tervitas meid kooli direktor Pietro Ainardi ning siis linnapea Paolo de Marchis, kes on ühtlasi ka õpetaja ning kes osales mullu Madridis meie ettevalmistaval lähetusel ja on ka projekti nime KISS the ICT autor.
Pärast tervituste vahetamist ja meenete jagamist tuli kord õpilaste kätte, kes olid valmistanud ette esitlused kahe kohtumise vahelise miniprojekti "WATER IS LIFE" tegevuste tutvustamiseks- Powerpoint, videod.
Ka tutvustati kõikide maade logosid, mis konkureerisid projekti logovõistlusel.
Lõuna saabudes oli ilm muutunud pimestavalt eredaks ning päike oli nii soe, et võttis vägisi kergemeelselt käituma ja hõlmu eest lahti võtma. Jalutasime läbi linna koolimajani, kus meid ootas lõunasöök.
Pärast lõunat sõitsime tutvuma Torinoga.
Torino on väga suur ja väga ilus! Palju kauneid ja omapäraseid hooneid, väga täpselt planeeritud tänavate võrgustik. Palju väljakuid, kirikuid, sambaid. Ristsõnades paljuküsitud Po jõgi. Kuningaloss. Sest Torino on ka kuningalinn 0lnud. Śokolaad, mille poolest Torino ka kuulus on.Armsad väikesed magusapoed, kus püstijalu võid hirmvänge ja magusa śokolaadijoogi juua, mis kenasti energiat annab - ja seda meil oma kehvastimagatud ööde ja pika päeva järele ka tarvis läks.
Ja ka meeletu liiklusummik, mille tõttu meil linnast väljasaamiseks läks tunduvalt kauem aega kui planeeritud, ning "kasuvanemad" peatuskohtades pidid ka kauem ootama, et oma uued lapsed õhtuks koju viia.
Külad ja elu-olu.
Orgudes külad ja ümberringi kõrguvad mäed. Vahepeal pikad käänulised mägiteed ja tunnelid.Nõlvadel viinamarjaistandused. Teede ääres hoiatussildid metskitse kujutisega. Neid me mõnel korral ka nägime.
Kindlus, kus tegelikult Raudset Maski olevat vangis peetud.
Prantsusmaa piir üsna külje all- näiteks võib org ja küla olla Itaalia, aga mäed ümberringi juba Prantsusmaa.
Külad, kus lapsed elasid: Avigliana, Bussoleno, Susa,Bardonecchia jpt.
Torino 2006 jäljed ja märgid igal pool. Bardonecchia oma olümpiakülaga ning sisenejat tervitava olümpiamärgiga. Kõik need TV-st nähtud nõlvad, kus suusatajad suuri tegusid tegid.
Selles külas tundus lundki olevat rohkem kui mujal.
Mis nende jaoks külad, on meile pigem väikelinnad. Oulx´is näiteks 3000 elanikku, tänavatevõrgustik,kivimajad. Vana ja põline piirkond, linnakesed nagu Tallinna vanalinn.
See piirkond on osa muistsest Gallia Narbonensisest. Siin on palju mälestusmärke roomlastest ja jälgi ka keltidest.
Lumerohkus seab inimeste elule oma piirid. Kui on tugev sadu, tuleb õhtul varem koju sõitma hakata, sest hiljem ehk ei pääse enam läbi. Hommikul ei pääse inimesed eriti alt küladest tööle ega kooli. Ülemistes külades on asi pareminigi kontrolli all- teid puhastatakse korralikult. Ainult kohati on sealgi probleem,kuhu lund panna- nii tuttav meilegi sel talvel!
Liiklusreegleist väga kinni ei peeta, aga pole ka rullnoklust. Kõik toimib, keegi ei närvitse, ei sõelu ega nõelu. Üldse oli kuidagi meeldiv- tajusime sõbralikkust ja rõõmsameelsust, aga liigset pealetükkivust polnud- sobis päris hästi põhjamaalasele.
Spagette ega pastat ei antud meile kordagi. Küll aga päris palju pitsat. Ja vähemalt õpetajad said ohtralt juustusorte maitsta.Paolo ning meie seekordne vastuvõtu organiseerija Silvia Massara leidsid veel aega õpetajatele oma kodus õhtusöögi pakkumiseks- olime jagatud kahte gruppi, meie viibisime Silvia pool. Ka kena ja südamlik kogemus.
Projektireis Itaaliasse
9-13.veebruaril viibisime Itaalias, kus meie võõrustajaks oli seekord partnerkool Oulx´is.Sõitjad olid: õpetajad Reet Ernits ja Anneli Dietrich; õpilased Johan Arus, Kadri-Liis Bogens, Anni Kalle, Mari-Liis Küüsmaa ja Silver Selliov.
Sõitsime lennukiga Torinosse. Sõit ise oli elamus- mitmelegi esmakordne lennureis ning lennukiaknast esimest korda Alpe näha oli suurepärane.
Torinos polnud aga märgata ei mägesid ega lund. Olukord muutus, kui hakkasime bussiga Oulx´i poole sõitma - tajusime, et sõidame aina kõrgemale; ilmus lumi; ja mägede olemasolu oli aimata pimeduses kusagilt kõrgelt paistvatest tuledest.
Vähehaaval jäi buss õpilastest tühjemaks: kõik õpilased olid määratud elama peredes, kes neile kokkulepitud peatuskohtadesse vastu olid tulnud.Pered elasid üsna hajutatult erinevais külades. Kerge kõhedusega, teadmata päriselt, mis ees ootab, läksid õpilased oma saatusele vastu.
Õpetajad majutati aga Oulx ´is kenasse hotelli kitsas vanaaegses tänavas. Esimesel õhtul juba pidasime maha kerge koosoleku, kus pidasime täpsemaid plaane eelseisvateks päevadeks. Seejärel toimus ühine õhtusöök lähedalasuvas pitsarestoranis.
10.veebruaril tervitasid meid hotelli aknast MÄED ja sama paks lumi katustel kui meil koduski.
Rõõmsalt kõndisime vahetpidamata fotoaparaadiga plõksides townhalli e. kohaliku omavalitsuse hoone poole, kus meil pidi toimuma esimene töökoosolek ja hiljem kohtumine omavalitsusjuhtide ning kooli esindajatega.Sinna tulid pisut hijlem ka õpilased, kes pidid esitlema oma kodutöid teemal "Vesi on elu".
Sõitsime lennukiga Torinosse. Sõit ise oli elamus- mitmelegi esmakordne lennureis ning lennukiaknast esimest korda Alpe näha oli suurepärane.
Torinos polnud aga märgata ei mägesid ega lund. Olukord muutus, kui hakkasime bussiga Oulx´i poole sõitma - tajusime, et sõidame aina kõrgemale; ilmus lumi; ja mägede olemasolu oli aimata pimeduses kusagilt kõrgelt paistvatest tuledest.
Vähehaaval jäi buss õpilastest tühjemaks: kõik õpilased olid määratud elama peredes, kes neile kokkulepitud peatuskohtadesse vastu olid tulnud.Pered elasid üsna hajutatult erinevais külades. Kerge kõhedusega, teadmata päriselt, mis ees ootab, läksid õpilased oma saatusele vastu.
Õpetajad majutati aga Oulx ´is kenasse hotelli kitsas vanaaegses tänavas. Esimesel õhtul juba pidasime maha kerge koosoleku, kus pidasime täpsemaid plaane eelseisvateks päevadeks. Seejärel toimus ühine õhtusöök lähedalasuvas pitsarestoranis.
10.veebruaril tervitasid meid hotelli aknast MÄED ja sama paks lumi katustel kui meil koduski.
Rõõmsalt kõndisime vahetpidamata fotoaparaadiga plõksides townhalli e. kohaliku omavalitsuse hoone poole, kus meil pidi toimuma esimene töökoosolek ja hiljem kohtumine omavalitsusjuhtide ning kooli esindajatega.Sinna tulid pisut hijlem ka õpilased, kes pidid esitlema oma kodutöid teemal "Vesi on elu".
Saturday, February 6, 2010
Suur veepäev Illukal
Korraldasime teistmoodi koolipäeva, kus tundide asemel õpitoad. Ja tundide läbiviijateks ehk õpitubade juhendajateks paari erandiga ainult õpilased. Ajasime klassid segamini, s.o.moodustasime segagrupid.Gruppide nimedeks olid kalad- koha.latikas,ogalik jne. Vastavalt selle päeva tunniplaanile pidid kõik need grupid külastama klassiruume, kus neid ootasid tegevused koos ettevalmistatud materjalide ja juhendajatega.Teemaks loomulikult VESI koos kõige selle juurde kuuluvaga ja sellest tulenevaga - lähenemisvõimalusi on ju lõputult.
Mida korda saadeti, mis teemad olid?
Tilkade võidujooks- lasti jooksma vedelikke- vesi,shampoon,liim, toiduõli. Kõik sisaldavad vett, aga kiireimaks osutus vesi ise.
Ujub või upub? - veekaussi pandi võti, kork,kõrvitsaseeme, riidetükk ja muudki.Ennustati, mis vee peale jääb,mis põhja vajub, ja kui kiiresti. Ja siis selgusid tulemused.
Vee-eksperdid- puhta vee tuvastamine maitsmise,nuusutamise,vaatamise teel. Selgus, et puhas vesi peabki olema lõhnatu,värvusetu ja maitsetu.
Kala - sai jälle kala katsuda, lahata ja vaadata, mis tal sees on.Ja õppida liike tundma
Vee omadused- pindpinevus, märgumine.Katsed esemetega
Kollaazhid - seinalehtede tegemine iga veekogu kohta- meri.järv,jõgi,oja,soo. Pildid peale, vanasõnad välja otsida, ise väike teemantluuletus kirjutada.
Fishville - akvaariumide meisterdamine
Lumesulatamiskatse- võimlas puhuri ees ootas klaaskannutäis lund sulatamist.Sulas kaua ja vett tuli vähem kui oodati.
Päeva lõppedes kogunesime saali, kus tänasime noori õpetajaid ja kõiki ülejäänuid päeva kordamineku eest. Kuulasime meeleolukat laulu vee olulisusest maakeral ja vaatasime ka vastavat slaidiesitlust. Saime teada, mis oli raske, mis oli üllatav ja uus.
Uut ja üllatavat oli palju. Õlireostuse mäng oli üsna räpane ja nõudis põhjalikku koristamist.Selgus ka, et selle likvideerimine pole kerge töö.
Töötubade läbiviijad kogesid, et õpetaja päev võib olla väga väsitav ja lõpuks tüütugi.Samas andis see ka uusi kogemusi.
Eks me saime teada ka, et käime veega üpris pillavalt ümber, kuna meil ei ole veel temast puudust olnud.Et meie kodumeri vajab palju rohkem kaitset ja see on meie kõigi huvides. Et meil siin on seni õnne olnud, aga suurel osal maakeral kummitab inimesi veepuudus. Niisiis võiks edaspidi veega arukamalt ringi käia.
Mida korda saadeti, mis teemad olid?
Tilkade võidujooks- lasti jooksma vedelikke- vesi,shampoon,liim, toiduõli. Kõik sisaldavad vett, aga kiireimaks osutus vesi ise.
Ujub või upub? - veekaussi pandi võti, kork,kõrvitsaseeme, riidetükk ja muudki.Ennustati, mis vee peale jääb,mis põhja vajub, ja kui kiiresti. Ja siis selgusid tulemused.
Vee-eksperdid- puhta vee tuvastamine maitsmise,nuusutamise,vaatamise teel. Selgus, et puhas vesi peabki olema lõhnatu,värvusetu ja maitsetu.
Kala - sai jälle kala katsuda, lahata ja vaadata, mis tal sees on.Ja õppida liike tundma
Vee omadused- pindpinevus, märgumine.Katsed esemetega
Kollaazhid - seinalehtede tegemine iga veekogu kohta- meri.järv,jõgi,oja,soo. Pildid peale, vanasõnad välja otsida, ise väike teemantluuletus kirjutada.
Fishville - akvaariumide meisterdamine
Lumesulatamiskatse- võimlas puhuri ees ootas klaaskannutäis lund sulatamist.Sulas kaua ja vett tuli vähem kui oodati.
Päeva lõppedes kogunesime saali, kus tänasime noori õpetajaid ja kõiki ülejäänuid päeva kordamineku eest. Kuulasime meeleolukat laulu vee olulisusest maakeral ja vaatasime ka vastavat slaidiesitlust. Saime teada, mis oli raske, mis oli üllatav ja uus.
Uut ja üllatavat oli palju. Õlireostuse mäng oli üsna räpane ja nõudis põhjalikku koristamist.Selgus ka, et selle likvideerimine pole kerge töö.
Töötubade läbiviijad kogesid, et õpetaja päev võib olla väga väsitav ja lõpuks tüütugi.Samas andis see ka uusi kogemusi.
Eks me saime teada ka, et käime veega üpris pillavalt ümber, kuna meil ei ole veel temast puudust olnud.Et meie kodumeri vajab palju rohkem kaitset ja see on meie kõigi huvides. Et meil siin on seni õnne olnud, aga suurel osal maakeral kummitab inimesi veepuudus. Niisiis võiks edaspidi veega arukamalt ringi käia.
Läänemere programm
5-9.klasside õpilased jagunesid gruppideks, kellel tuli igaühel teha 8 ülesannet, katset või uurimust.
Kogu varustus oli Tartu spetsialistide poolt. Täideti töölehti, kasutati õpikuid ja abimaterjale ning päris eksponaate.
Uuriti kalu, nende elupaiku, vähemtuntud liike, toitumist. Uurimiseks,katsumiseks ja nuusutamiseks oli kena kalavalik.
Uuriti vetikaid ja karpe.
Uuriti võõrliikide rännet Läänemerre. Abiks gloobus ja mõõdulint, tuli selgitada välja mõne sellise liigi teekond.
Uuriti Läänemere kujunemist ja tema varasemate arenguperioodide nimetusi (Litoriinameri ja kõik need teised),määrati nendel perioodidel seal elanud liigid või liikide esinemise järgi perioodid.
Uuriti Läänemere hüljeste olukorda.
Imiteeriti õlireostust meres: segati kokku kakaopulber ja toiduõli ning kallati see vette.Siis jälgiti,kui kiiresti see levib.Hiljem püüti reostus likvideerida. Tõdeti, et see pole kerge.
Tööd ja tegemist oli palju, aga tundub, et huvi oli ka suur ja targemaks saadi kindlasti.
Kogu varustus oli Tartu spetsialistide poolt. Täideti töölehti, kasutati õpikuid ja abimaterjale ning päris eksponaate.
Uuriti kalu, nende elupaiku, vähemtuntud liike, toitumist. Uurimiseks,katsumiseks ja nuusutamiseks oli kena kalavalik.
Uuriti vetikaid ja karpe.
Uuriti võõrliikide rännet Läänemerre. Abiks gloobus ja mõõdulint, tuli selgitada välja mõne sellise liigi teekond.
Uuriti Läänemere kujunemist ja tema varasemate arenguperioodide nimetusi (Litoriinameri ja kõik need teised),määrati nendel perioodidel seal elanud liigid või liikide esinemise järgi perioodid.
Uuriti Läänemere hüljeste olukorda.
Imiteeriti õlireostust meres: segati kokku kakaopulber ja toiduõli ning kallati see vette.Siis jälgiti,kui kiiresti see levib.Hiljem püüti reostus likvideerida. Tõdeti, et see pole kerge.
Tööd ja tegemist oli palju, aga tundub, et huvi oli ka suur ja targemaks saadi kindlasti.
Subscribe to:
Posts (Atom)