11.veebruar

Hommikupoolik oli plaanitud veeteemaliseks. Sõitsime uurima looduskaitsealuseid Avigliana järvi.

See päev oli juba varahommikust peale sombune. Tee järvede juurde oli pikk ja võimaldas näha palju - kõiki neid mägiteid,tunneleid, külasid, kindlusi.
Meid jagati kaheks ja kumbki grupp uuris üht järve ning hiljem tegime vahetust. Meid juhendasid loodusõpetuse õpetaja ja kohalikud spetsialistid. Võtsime veeproove ja uurisime pärast laboris nende sisu. Saime üht- teist teada liustikujärvede tekkeloost ja omadustest. Nägime väikest soolappi, mis on seal hindamatu väärtusega ning kaitse all- erinevalt meist ei ole seal suuri soid säilinud.
Saime teada, et kohalik kraanivesi on puhas ja kõlbab juua.

Kogesime ilma muutlikkust - lühikese ajaga meie sealviibimise ajal sadas maha paks lumi ning jätkas sadamist hilise ööni. Ümbrus muutus täielikult.

Pärastlõunal külastasime Susa linna. See on väga iidne linn, asustatud keltide poolt, hiljem roomlaste linn, mille tänavavõrgustik on osalt veel tollest ajast säilinud. Jälgi roomlaste asustusest ja druiidide tegutsemisest nägime ka. Natuke jäi aega ka ostude tegemiseks ja kohvi joomiseks. Väga veetlev linn. Aga ilm oli ebameeldiv ja olime üsna vettinud, nii et erinevalt Torinost me siin kaua jalutada ei tahtnudki.

Õhtul toimus Bardonecchia teatrimajas kontsert, kuhu olid palutud peale meie ka kõik võõrustajapered ja kohalik rahvas. Meile esines heatasemelise kontserdiga isetegevusansambel Desamband, tantsutrupp ning näitetrupp. Kuna lähenemas oli karnevaliaeg(meil vastlad), siis ka näidendi teema oli sellega seotud. Arusaadavalt läks näidendi sisu meile suures osas kaduma, kuid seda taipasime küll, etnäitlejate mänguoskus oli hea. Ja tore oli näha Silviat kaasa mängimas- kogu selle organiseerimiskoorma all jätkus tal ka selleks aega ja jõudu!

Aga esinesime meiegi - regilauluga! Ootamatult paluti sel päeval kõiki osalejaid noori õhtul mingi lauluga teatrimajas esineda. Enamik keeldus, kuna ettevalmistamata polnud kellelgi tahtmist lavale minna. Ega meiegi väga tahtnud - ja oleks me teadnud, et me ainsad oleme, siis oleksime ilmselt ka keeldunud. Kuulekad, nagu me oleme, läksime lavale ja kandsime ette vana eesti regilaulu, mida meie tubli Anni peast oskas ning oma hea häälega eeslauljaks oli. Teistel polnud siis muud muret kui järele laulda- nagu regilaulu ikka. Igatahes aplausi me teenisime ja endale plusspunkte ka. Kuigi Kadri-Liis meiega laulda ei saanud- tema pidigi oma "pereemaga" suure lume tõttu varem ära minema. Pärast tuli välja, et nad olid ikkagi teel ummikus olnud.

Kui meie ükskord teatrimajast lahkusime, olid autod juba paksu lume alla mattunud ja võttis aega, enne kui nad sealt jälle nähtavale tulid. Öö jooksul kuulsime mitmel korral sahkasid mööda sõitmas.