Minu Saksamaa - Tauno Toome

Meie Saksamaa reis algas 22.veebruari varasel hommikutunnil. Olime kõik ,mina, Mark, Aimar, Allar ja Mari-Liis seda reisi juba väga oodanud. Ka õpetajad Airit ja Reet olid reisiks valmis. Väike reisiärevus tekkis meil lennujaamas, sest peale Mari-Liisi ja õpetajate polnud meie neli poissi veel kunagi lennukiga lennanud. Olles juba lennukil õhku tõusnud, siis tundsin väikset kergendust ning mõtlesin, et see lendamine polegi vist nii hull kui arvasin. Meil möödusid lennud väga hästi, lendasime Tallinnast Riiga ja sealt juba teise lennukiga Frankfurti .
Paraku ei lõpenud meie ärevus veel sugugi, sest meid ootas ees bussisõit ja siis juba kohtumine oma võõrustajatega. Iga kilomeetriga tundsin aina suuremat ärevust ja põnevust. Oli nii põnev täiesti tundmatu poisiga kohtuda ja tema perre viieks päevaks elama minna , see oli mulle täiesti uus kogemus.
Bussireis Frankfurdist Baiesbronni, mis oli meie reisi sihtkoht, möödus kiiresti, sest maastik oli imekena ja kevadine. Ühes ilusas asulas peatus buss ning olimegi kohale jõudnud. Nüüd ma olin veelgi rohkem põnevust täis ning kui meid hakkati kutsuma nimepidi. Kuulsin oma nime ning kohtusin oma võõrustajaga, kelleks oli Marcel. Saanud pisut tuttavaks, oli meil bussijaamast aeg lahkuda. Üsna kiiresti jõudsimegi autoga Marceli koju. Võtsime mu pagasi ja juba tervitaski mind selle pere ema soojalt ning koheselt tundsin väikest kergendust ja sain aru, et mul on väga võõrustajatega vedanud ja et ma oma võõrustajaks just Marceli sain. Me saime Marceliga kohe algusest peale väga hästi läbi, nagu oleksime me juba varemgi kohtunud ja tuttavad. Meil polnud mingeid arusaamatusi ega pingeid. Ta oli igati tore ja külalislahke. Õhtupoole sain tuttavaks oma võõrustaja vennaga ,kes oli samuti sõbralik ja hea huumorimeelega. Oma kodus näitas ta mulle kõik ilusasti ära, mis kuskil on ja juhatas mind oma tuppa, kus ma siis ööbisin neil viiel imetoredal päeval. Sellel õhtul tutvustasin end lähemalt ja ka võõrustaja pere kohta sain üpris palju teada.
Sellega meie esimene päev veel ei lõppenud, sest meie võõrustajad olid meid kõiki välja kutsunud. Algul läksime ühte pidulikumasse söögikohta, aga siis otsustati minna edasi ühte korraliku Saksamaa pubisse.See pubi, kuhu me läksime, oli üks suurem vaba aja veetmise koht. Nimelt Saksamaa noored käivad kõik pubides ning see on igati normaalne tegevus.Ning kui kellegil oli plaanis kuhugile Meie Saksamaa reis algas 22.veebruari varasel hommikutunnil. Olime kõik ,mina, Mark, Aimar, Allar ja Mari-Liis seda reisi juba väga oodanud. Ka õpetajad Airit ja Reet olid reisiks valmis. Väike reisiärevus tekkis meil lennujaamas, sest peale Mari-Liisi ja õpetajate polnud meie neli poissi veel kunagi lennukiga lennanud. Olles juba lennukil õhku tõusnud, siis tundsin väikset kergendust ning mõtlesin, et see lendamine polegi vist nii hull kui arvasin. Meil möödusid lennud väga hästi, lendasime Tallinnast Riiga ja sealt juba teise lennukiga Frankfurti .
Paraku ei lõpenud meie ärevus veel sugugi, sest meid ootas ees bussisõit ja siis juba kohtumine oma võõrustajatega. Iga kilomeetriga tundsin aina suuremat ärevust ja põnevust. Oli nii põnev täiesti tundmatu poisiga kohtuda ja tema perre viieks päevaks elama minna , see oli mulle täiesti uus kogemus.
Bussireis Frankfurdist Baiesbronni, mis oli meie reisi sihtkoht, möödus kiiresti, sest maastik oli imekena ja kevadine. Ühes ilusas asulas peatus buss ning olimegi kohale jõudnud. Nüüd ma olin veelgi rohkem põnevust täis ning kui meid hakkati kutsuma nimepidi. Kuulsin oma nime ning kohtusin oma võõrustajaga, kelleks oli Marcel. Saanud pisut tuttavaks, oli meil bussijaamast aeg lahkuda. Üsna kiiresti jõudsimegi autoga Marceli koju. Võtsime mu pagasi ja juba tervitaski mind selle pere ema soojalt ning koheselt tundsin väikest kergendust ja sain aru, et mul on väga võõrustajatega vedanud ja et ma oma võõrustajaks just Marceli sain. Me saime Marceliga kohe algusest peale väga hästi läbi, nagu oleksime me juba varemgi kohtunud ja tuttavad. Meil polnud mingeid arusaamatusi ega pingeid. Ta oli igati tore ja külalislahke. Õhtupoole sain tuttavaks oma võõrustaja vennaga ,kes oli samuti sõbralik ja hea huumorimeelega. Oma kodus näitas ta mulle kõik ilusasti ära, mis kuskil on ja juhatas mind oma tuppa, kus ma siis ööbisin neil viiel imetoredal päeval. Sellel õhtul tutvustasin end lähemalt ja ka võõrustaja pere kohta sain üpris palju teada.
Sellega meie esimene päev veel ei lõppenud, sest meie võõrustajad olid meid kõiki välja kutsunud. Algul läksime ühte pidulikumasse söögikohta, aga siis otsustati minna edasi ühte korraliku Saksamaa pubisse.See pubi, kuhu me läksime, oli üks suurem vaba aja veetmise koht. Nimelt Saksamaa noored käivad kõik pubides ning see on igati normaalne tegevus.Ning kui kellegil oli plaanis kuhugi minna, siis polnud põhjust küsida, kuhu - ikka pubisse.
Reisi käigus saime palju Saksamaad ja sealseid kombeid tundma. Ka sealne loodus jättis meile sügava mulje, sest mägismaa ja kaunid vaated olid väga ilusad. Saime tutvuda nende rahvussöökidega. Nii võõrustaja pere kui korraldatud ekskursioonid tutvustasid igati seda toredat rahvast ja riiki.
Kõige rohkem meeldis mulle vast mäesuusatamine, sest se oli mul esimene kord ja meil oli vägev seltskond ning nalja sai ikka päris kõvasti.
Loodetavasti näen ma tulevikus veel oma saksa perekonda - kahte venda Marcelit ja Sörenit ning vanemaid Hansu ja Ulit.