Minu Saksamaa - Mari-Liis Pihlapuu

Saksamaa -reis oli imeline. Iga sekund, mida ma pisikeses külas nimega Baiersbronn veetsin, on unustamatu.
Minu peres olid ema, isa, kaks tütart (minu host kaasaarvatud) ja kaks poega. Alguses ma kartsin, et me ei saa eriti läbi, kuna ma pole kunagi sõbrustanud usklikega, aga mu ootused said ületatud. Me saime väga hästi läbi! Mu hosti perel oli inglise keel peaegu sama selge nagu minul ja nad otsustasid minu juures olekul ainult inglise keeles rääkida. Väga tore neist! Pereisa on ärimees, pereemast arvan, et ta on koduperenaine, sest ta oli alati kodus, kui me Elianega korraks majast läbi astusime. Eliane õde oli väga huvitav inimene. Reisi ajal ma sain tuttavaks ainult ühe vennaga, kes on tohutult pikk, aga sain palju teada teisest vennast. Ta oli õppinud Gambias paar aastat ja kindlasti ka igatseb seda maad. Maja on täis pilte gambialastest. All korrusel, kuhu ta kolib oma naisega paari kuu pärast, nägin ka tema arhitektuuri disaine ja need olid tohutud!
Maja oli väga armas,värvilt beebiroosa.
Nende korter oli väga omapärane ja kodune. Koridorist viis klaasuks söögituppa ja söögitoast sai minna kas kööki või elutuppa telekat, muusikat ja lauamänge mängima (Neil oli 4 suurt sahtlit lauamänge täis!) See tuba, kus mina magasin, oli mu hosti tuba. Tal oli nari sellest ajast, kus nende vend elas nendega ja ta pidi tuba õega jagama. Ta tuba oli väga huvitavalt omanäoliseks kujundatud.
Kui ma jõudsin peresse, sõime hostiga õhtust ja lippasime kohe minema - teiste hostide ja Comeniuse omadega kohtama. Eliane kaudu sain paljude ta sõpradega tuttavaks ja meie peamine teema oli Spongebob Schwammkoff(Käsnakalle Kantpüks). Meil oli palju rääkida!
Teisel päeval sõidutas pereisa meid kooli, sest meil oli raske kook ja teekann kaasas. Viisime need ära ja läksime muusikaklassi. Seal tegid kõik partnerid oma esitlusi ja kuna me tegime tähestiku järgi olime meie esimesed.Meil läks kõik sujuvalt.
Kõik said siis kokku ja me jalutasime jäähalli, kus me paar tundi uisutasime. Sain seal tuttavaks veel ühe toreda sakslasega, türklasega ja kõikide itaallastega. Me õpetasime pisut saksa tüdrukuga neid uisutama . Pärast läksime kooli tagasi ja hiljem läksime jälleCity Life'i (pubi-taoline koht).
Kolmandal päeval läksime Stuttgarti. Alguses külastasime Daimler-Benzi muuseumi. Meile anti pisikesed aparaadid kaela ja saadeti väga laheda liftiga ülakorrusele. Õppisin sealt päris palju autode ajaloost ja ka veel paljudest muudest asjadest (Tuubbeebi Inglismaalt ja John Travoltast algas disco fever). Kui kõik said ära vaadatud läksimeVfB-sse sööma. Mina, mu host ja Aimari host läksime istuma samasse lauda, kus istusid türklased. Enne toidu tulemist me rääkisime juttu, tegime salvrätikutest meriroose ja reidikaid. Lõpp-kokkuvõtteks, meil oli jumala lõbus!
Hiljem sõidutas meid buss ühe kiriku/muuseumi juurde ja meile anti 3 tundi šoppamiseks. Ma eriti palju ei ostnud, ainult T-särgi. Kõik tundus olevat seal kallis. Tagasiteel peaegu kõik, kes olid minu šoppamisgrupis, sõid jäätist. Päev lõppes taasCity Life'is. Koju minnes vaatasin tagasi ja nägin Baiersbronni imelist vaadet. Taevas oli väga tume, mis tegi vaate maagiliseks. Tuled mägede nõlvadel olid nagu maagia ise. Ma vaatasin seda paar minutit ja mõtlesin, et Eestis võiks ka midagi taolist kogeda.
Neljandal päeval oli minu arvates väga palju tegemist. Hommikul läksime kooli ja meil olid sakslastega tunnid. Minu esimene tund oli geograafia, kus ma rääkisin slaidiesitluse abil natuke Eestist ja meie koolist. Ma arvan, et meie kool sai tänu sellele päris palju fänne. Kui oli aeg plakatit teha, siis grupp saksa noori tõstsid käed üles ja hõiskasid „Estonia!“. See oli vahva! Teine tund oli mul puidutöö, kus tegin väga peene küünlahoidja.
Kui tunnid said läbi, läksime muusikaklassi, kus orkester ja saksa õpilased andsid meile pisikese kontserdi. Peale neid andis koolidirektor kõne ja hiljem linnapea ise. Pärast seda sõime ja läksime bussi ning sellega naaberlinna Freudenstadti, kus korraldati meile orienteerumismäng. Sellega
saime linnaga pisut lähemalt tutvuda.
Sel õhtul me ei läinud hostiga uuesti City Life'i nagu teised, vaid läksime ühe tüdruku juurde karaoket laulma. Nii palju laulsime, et järgmine päev mul oli hääl natuke ära.
Viiendal päeval oli mul lõbu tipuni! Kõigepealt läksime Ruhesteini. Pool meie grupist läksid matkale ja teine pool vaatas suusahüpet. Hiljem tuli vahetus. Me ei läinud päriselt matkale, kuna lund oli vähe. Selle asemel me mängisime õues oravaid ja otsisime tammetõrusid. Hiljem läksime sisse ja meile tutvustati loomi, kes elavad Schwarzwaldis ja natukene ka ajalugu. Minu arvates oli seal päris lõbus. Kui see sai läbi läksime lähedal olevasse söögikohta sööma. Sõime seal suppi, millel oli pisikene eesti maitse juures ja peale kokat. Sain seal tuttavaks veel ühe sakslasega. Järgmine asi, mida me tegime, muutis mu elu. Me olime teel Faschingule (karneval), mis toimus Freudenstadtis. See oli traditsiooniline nõidade paraad. Mul määriti seal mitu korda nägu ja puistati juustesse konfette. Üks sakslastest, kes minu juures seisis, sai kausi täis konfette endale peale. Kõike naljakam osa oli see, et üks Comeniuse itaallastest rööviti ära ja saadeti piinaposti, kus kordamööda löödi talle vastu tagumikku. Vaeseke.
Ma olen väga liigutatud sellest, et mu host oli nõus minuga tulema. Tõsiusklikuna oli ta tegelikult selle karnevali vastu.
Siis läksime koju – mu host hakkas õppima üht piiblijuttu, mida ta loeb noortele kristlastele ja mina panin kokku puslet, mis pidi pimedas helendama.Tema vend harjutas samal ajal pasunat, mis oli väga nauditav.
Oligi aeg minna veetma viimast õhtut koos. Koolis toimus karnevalidisko, õpilased olid kostüümides. Meie hostiga kandsime mütse ja päikeseprille.
Jõime seal õpilaste tehtud kokteile, tantsisime türgi tantsu, laulsime karaoket – tegime kõike, mis pähe tuli, tegime. Läks lausa palavaks.
Pärast diskot läksid kõik partnerid ja hostid läksid taas ja viimast kordaCity Life'i. See atmosfäär oli nii depressiivne seal. Vahepeal tahtsin nagu nutta – viimane õhtu Saksamaal.
Järgmisel hommikul olimegi tagasiteel Eestisse.