Minu kodu oli suur. Majas,kus ma elasin, oli 3 korrust.Mina elasin 2. korrusel ja minu võõrustaja oli minu toanaaber.Minu pere polnudki nii suur, nagu ma arvasin: minu peres oli isa,ema ja minu võõrustaja, aga temal oli veel 2 venda.Minu sõit kooli poole polnudki nii pikk,ma sain kooli autoga, aga koolist sõitsime trammiga või autoga.
Mina sain oma võõrustajaga väga hästi läbi, mul oli selline tunne, nagu me oleksime vennad.Minu keeleoskus oli piisav. Sain enamasti kõigest aru,kuigi olid ka mõned raskused , aga kui seletati veel kord, siis sain paremini aru.
Meie vaba aeg oli parim. Peale kooli läksime koju puhkama. Siis tegime õhtusööki ja pärast läksime pubisse aega veetma.Ühel õhtul läksime sõitma mäesuuskadega. Seal olid meiega kaasas veel Tauno ja tema võõrustaja.
Viimasel õhtul oli meil pidu koolis, kus õpilased olidkarnevaliriietuses.Mul oli ka kostüüm, millega peole läksin.
Minu jaoks oli uus see ,et toit ei ole sealsamasugune nagu meil. Seal on väga maitsvad saiad ja leivad, aga mulle meeldis kõige rohkem esimese päeva õhtusöök: me sõime kartulisalatit, mis oli ainult kartulitest, ningveel pelmeenisarnaseid asju, mis olid väga maitsvad.
Mulle meeldis ,et me saime ära käidud Stuttgardis Mercedes Benzi muuseumis, mis oli väga vahva. Sai nähtud vanemaid Mercedese mudeleid,mida ma pole elus näinud.
Freudenstadtis meeldis mulle kõige rohkem linnaralli, kus me pidime linnas ringi käima, objekte leidma ning küsitluslehti täitma.
Baiersbronnis meeldis mulle, et elu ei olnud nii lärmakas, vaid rahulik.Veel meeldis uisutamine.Kahju oli lahkuda, kuna me saime sakslastega väga hästi läbi ja ei olnud tahtmist koju minna. Ma läheksin heameelega sinna veel tagasi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment