Sunday, May 30, 2010

Ülejäänud päevaosa möödus Kylmäluoma kämpingus. Kõigepealt saime lõunat ja siis võisid noored minna järvele paadiga sõitma ja õpetajad matkarajale.
Avastasime, et mitmel õpetajal on punane jope. Mõtlesime, et see võiks ju Comeniuse vorm olla.
Igatahes pilt tuli ära teha.
Soomes on järved tõesti nii suured ja neid on seal nii tihedalt, et vahel ei saa aru, kas on tegemist kahe erineva järvega või ühe järve erinevate osadega. Liigendatud kaldad, poolsaared ja saared - kaldal seistes pole aimugi, kui suure järvega tegemist on, enne kui kuhugi kõrge vaara e. mäe või voore otsa ronid. Nii ol ka selle järvega, kuhu noored sõitma läksid.
Õpetajad valisid 4 km pikkuse matkaraja. Neid on seal erineva pikkusega, kõik korralikult tähistatud ja mitmes kohas selgitavad sildid ja tahvlid - õpperajad. Vahepeal viib tee üle soo mööda laudrada. Oli tegelikult hea, et enam palav polnud. Jaheda ilmaga oli matkamine mõnusam, eriti neid vaarasid arvestades. Siin-seal on püstkojad või varjualused lõkkekohaga, kõrval kuur puutagavaraga. Põhiliselt selline palumets. Põdrapabulad ja põhjapõdrapabulad- vat need viimased köitsid tähelepanu.
Ja siis, nagu öeldud, ronid ähkides ühe künka otsa ja mõtled, et olgu see viimane - ja siis seal üleval avaneb sulle selline vaade, mida kodus ei leia. Just see klantspiltide ja reklaamide Soome maastik.
Ega muidu ju Eesti inimesele see kant nii pööraselt eksootiline pole. Mõned asjad saabuvad sinna varem, nagu valged ööd; ja mõned hiljem, nagu kevad. Võhiku jaoks paistavad üldiselt samad liigid valitsevat, aga kõike neil lihtsalt ei ole. Ei sireleid ega toomingaid- neid nägime jälle alles Kesk-Soomes. Kägu kukub, aga muidu on harjumatult vaikne - sellist sajahäälset linnukoori nagu meil praegu seal pole,ainult mõne linnu laulu on aeg-ajalt kuulda. Ööbik sinna ei tule. Lehtpuudest on valdav kask, siin-seal haavad ja ehk veel mõni, mida ei märganud,aga vähe.
Ja varase kevade tõttu ei olnud seal SÄÄSKI.
Aga, nagu öeldud, muidu käid ringi nagu kodumetsas ja juhid ise lõunapoolsete partnerite tähelepanu mõnele asjale, näiteks kuklasepesale.
Kuid üldiselt on seal kõik suurejoonelisem. Muljetavaldavam. Ja siis muidugi need põhjapõdrad maanteede ääres ja lausa kraavides.

No comments:

Post a Comment