Noortel oli peredes muidugi saunavõimalus. Käidi paadiga sõitmas, grillimas või näiteks ühes peres huskidega jalutamas. Pered pälvisid ainult kiidusõnu. Suhtlemine oli hea ja sõbralik. Ka ei elatud üksteisest nii kaugel nagu Itaalias. Soomest ja soomlastest jäädi väga heale arvamusele. Arvestades, et Selle kandiga seovad meid sõprussuhted ja küllap nii mõnigi meist veel sinna satub, on see ainult kiiduväärt.
Õpetajad täheldasid erilist positiivset õhkkonda. Sellel kohtumisel saime nagu päriselt sõpradeks, avanesime rohkem, pinged ja piirid kadusid. Lõppude lõpuks oli see juba ka kolmas kohtumine - aga kuidagi tundus, et ümbrus ja olud aitasid kaasa.
Soomlastele peab ainult kiidusõnu ütlema- kõik oli korraldatud sellsie enesestmõistetavusega, nagu nad ei olekski eriti vaeva näinud. Mida nad muidugi olid - aga nad olid nii rõõmsameelsed ja rahulikud, seltsivad ja lahked, et näis, nagu kogu selle kohtumise organiseerimine oleks olnud nende käes käkitegu. Huumor ja kelmikus lõi ikka aeg-ajalt kusagilt välja. Nii südamepõhjast tulevat naeru nagu neilt ei kuule just tihti.
Koordinaator Marjo ei pidanud paljuks meiega viimasel õhtul peaaegu lõpuni istuda, paari tunni pärast türklasi-itaallasi isiklikult saatma tulla ja siis veel mõne tunni pärast omakorda meid bussi peale panna. Reibas ja särav pealegi. Aga nagu ta ütles- ise ta seda tahtis. Aitäh talle ja kõigile teistele!