20.mai oli küll täiesti kultuuri ja vaba aja päev. Hommikul kohe hakkasime Rovaniemi poole sõitma- võtab umbes paar tundi. Peatusime Lapi ülikoolis, kus sõime lõunat, ja siis edasi suvisele Jõuluvanamaale. Jõuluvana küla on suvel arvatagi üsna vaikne, tühi ja lage. Suur tolmune väljak, ümberringi majad ja majakesed ning loomulikult Napapiiri ehk polaarjoon. Ja kõlarist tuleb keset suvekuumust jõulumuusika. On poode ja söögikohti ja postkontor. Jõuluvana ise peitub peahoone õndsas jaheduses. Tema juurde viib pikk, pime ja keeruline tee nagu lõbustuspargi kummituste majas. Pildistada seal sees muidugi ei tohi, aga päkapikk teeb soovi korral kõigist koos Jõuluvanaga pilti, mille siis samast soovitud suuruses välja osta saab. Türgi noored tundusid Jõuluvanast kõige rohkem sillas olevat. Globaliseerumise ilming.
Kes on Jõuluvana-usku, võib sinna minna küll, aga arvestama peab muidugi suure rahakuluga. Talvisel ajal võib seal endale ehk meeleolu tekitada küll.
Tegelikult läks minule hoopis rohkem korda Arktikum ehk muuseum, kus olemas soome ja saami ajalugu ning kultuur.Hoone ise on juba muljetavaldav, omapärase arhitektuuri ja lahendusega.Olemas on ka loodusteaduse osakond, kus on piisavalt interaktiivset tegevust. Meie jõudsime pikutada pimedas ruumis ja vahtida laest virmalisi.
Pärast neid käike saime pisut vaba aega Rovaniemis ringi kõndimiseks.Siis aga tagasi Taivalkoskile, noored kodudesse, meie hotelli.Vaikne õhtu.
No comments:
Post a Comment