Kas ma tarbin arukalt?

Pärast pikka, aga tegusat vaikust on taas põhjust uudiseid jagada.
Comeniuse projekt Illuka koolis jätkab, seekord uue meeskonnaga.Ettevalmistava töö eest vastutasid ja projektireisil osalesid õpilased Sten Jürgenson, Kairit Kasemaa, Jane Skripitsõna ja Kaisa Toss, uue õpetajana Karmen Kull.

Pingelise ajakava ja paljude muude ettevõtmiste tõttu koolis otsustasime seekordse miniprojekti tegemisel kasutada rohkem nokitsemistööd: koguda lihtsalt andmeid, küsitleda kaasõpilasi, siduda teema meie oma ajaloo ja kultuuriga. Projektikohtumine näitas, et olime valinud õige tee, sest järgmise miniprojekti sisuks on just muutused ja mõjud igaühe kodukohas läbi aegade.Niisiis saab teemat siduda mitte ainult kompetentside arendamisega loodusaineis, vaid ka ajaloos, kirjanduses, emakeeles.
Aruka tarbimise teema juures meenutasime meie esivanemaid, kes kasutasid ära kõik, mis võimalik, kes ei raisanud toitu ja pidasid leiba pühaks. Kes ei lubanud hiiest murda lilleõitki.Kes ei võtnud metsast rohkem kui parasjagu vaja oli. Loodushoid igiammustest aegadest peale - miks mitte seda siduda tänase loodushoiuga, seda enam,et paljudele meist lähevad vanad väärtused siiani ikka veel korda ja ka hiied on meil osalt veel alles.
Metsa ja looduse hoidmisega on seotud ka Teeme ära!, mis elustab jällegi vanu häid kombeid (talgud).
Küsitlus säästva tarbimise kohta ei andnud õieti midagi üllatavat- eks me ise ju tea, kuidas meil raiskamise ja tarbimisega on. Siiski tuli vastustest ja kirjanditest välja, et paljud õpilased on teemaga kursis ja vähemalt mõtlevad probleemile. Hea tahe on olemas ja seegi on tore. Ja mitugi head algatust on meie koolis juba ammu elujõu saanud- vanapaberi kokkukogumine igal kevadel on saanud traditsiooniks. Oleme koristanud kodulähedast metsa, kooli ja kodu ümbrusest rääkimata. Keskkonnaprojektidega on meil tegeldud aastaid - midagi sellest kõigest peaks ikka vilja kandma.
Nii me´siis oma tarkuse ja kogemustega varustatult Soomemaale sõitsimegi. Sihtpunktiks Taivalkoski Põhja-Soomes, mis on mitu aastat juba Illuka valla sõprusvald ja kus meie valla inimesed juba korduvalt käinud. Meie seltskonnale oli see siiski esimene kord.
Seekord pääsesime mõnes mõttes kergemalt. Ehk mõni õpilastest kahetses, et ei saanud seekord lennukiga sõita. Nimelt kuna võrreldes teiste projektipartneritega oleme meie Taivalkoskile peaaegu naabrid, siis läksime seekord oma valla bussiga. Mis see 800 km siis ära ei ole. Peaasi et laevale jõuab, muus osas oli sõit palju vabam ja paindlikum - peatused ikka soovi järgi ja pagasiga probleemi ei ole. Ei mingit poole öö ajal lennujaama poole sõitmist või mitu tundi järgmise lennuni passimist. Kuna meil on ees veel kolm projektisõitu, siis saab veel lennata küll, aga seekord oli meil kena väike vaheldus. Võrreldes meie lõunapoolsete partnerite reisisekeldustega oli meie sõit lausa luksus.
Me startisime 18.mail kell 4 ja laevale saime 7.30. Kell 10.30 jõudsime Helsingi Länsisatamasse. Mõningase viivituse järel liiklusummiku tõttu saime põhja poole liikuma ja Taivalkoskile Herkko hotelli ette jõudsime kell 9 õhtul. Kõik kenasti vastas, pered viisid õpilased minema. Sakslased jõudsid meiega peaaegu ühel ajal, aga ülejäänud seltskond Oulu lennujaamast alles pärast südaööd. Aga meie Karmeniga tegime väikese tiiru ümbruses.
Kuumalaine, mis siin Eestis tol ajal valitses, oli jõudnud ka Taivalkoskile.Terve tee Helsingist sadas vihma, aga siin oli kuiv, nii et krõbises. Samas oli näha, et lumi oli alles sulanud-mullused lehed ja saast alles olemas.Kusagil igatahes nägime veel ära panemata lumelabidat.Mai algul olid siin järved alles jääs olnud.Kased olid lehes, aga lehed siiski väiksemad kui lõuna pool. Ja see valgus ajas ka meie ajatunnetuse pisut segi- ööd juba sama valged kui meil jaanipäeva ajal.
Meie hotellitoa akna all oli lumehang täiesti olemas ja ma ei saanud kiusatusele vastu - pidin panema sellele oma lahtises kingas jala.
Hommikusöögi ajal kohtusime oma saabunud partneritega. Koos jalutasime Taivalvaaralt alla Taivalkosken lukio (gümnaasiumi) juurde, kus toimus esimene suur kohtumine.
Saalis tervitasid meid vallavanem ja gümnaasiumi direktor. Maailmamuusikat harrastavad gümnaasiumi õpilased esinesid kontserdiga. Ja siis algasid õpilaste esitlused. Meie õpilased said kenasti hakkama.
Pärastlõunal külastasime veel üht õppeasutust- metsanduskooli. Muuhulgas demonstreeriti meile tõstuki simulaatoreid, millega huvilised võisid kätt proovida. Käisime ka metsas päris metsatööd vaatamas. Ja sealgi lumehang lumesõjaks põhjust andmas.
Õhtu veetsid õpilased peredes. Õpetajatele oli hotellis õhtusöögiks tellitud põhjapõdrapraad, mille maitsmisest keegi ei oleks tahtnud loobuda. Oli maitsev küll.