Ainuke päev, kus saime korraks hiigellinnast välja. Maastikku pidime ikkagi nägema vaid bussiaknast. Meeldiv oli, et vahepeal tuli ületada praamiga väike laht ning siis teisel pool jälle bussiga edasi. Ikka mäed, osalt päris sügisvärvides. Natuke sai aimu maainimeste töödest. Kilomeetrite kaupa oliivisalusid, kus mõnel pool ka koristamine käis. Sõidetakse traktoritega, paaril korral nägime ka eesleid. Istanbuliga võrreldes torkas elustiili erinevus silma- autod olid siin juba vanemad ja romumad, klantsautosid oli vähe. Ka sodi ja räppa oli rohkem. Aga ega see huvitavat üldmuljet kuidagi halvemaks ei teinud. Ikka leidus huvitava arhitektuuri või värvilahendusega maju.
Iznik on väikelinn päris suure järve ääres ja pole nii kosmopoliitne kui Istanbul. Seetõttu on ta ehedam, aga siin on ka igal sammul jälgi ajaloost-mis periood parajasti meeldib, seda võib imetleda.
No comments:
Post a Comment