Kaunis Schwarzwaldi mäestikus Edela-Saksamaal me selle projektinädala veetsime.Kevadine, kohati lumine, kohati kuiv. Linnulaul ja kevadlilled.Otsisime käokelli ja kirsitorti- kohalikud spetsialiteedid. Kirsitordi proovisime ära, käokelli aga imetlesime vaateaknalt.
Siin on kõike, mis Saksamaa armsaks teeb: metsased mäed, linnakesed ja külad sõrestikmajadega. Sindlikatused, aga meie hämminguks ka sindlitega kaetud seinad, ja mitte vähe. Igas õues ja vaata et igal rõdul on linnumajakene. Õdusad ja kenad hooned. Hästi palju pagariärisid ja kohvikuid. Ja kindlasti on nad hommikul vara lahti, nii et oma sooja värske leiva-saia ikka kätte saaksid.Üldse on palju väike-ettevõtteid- hotellid ja võõrastemajad, lihakarnid jne.jne. - heal traditsioonilisel moel. Ja igal pool on õdus - saksa korraarmastus ei ole nii totaalne, nagu meile tundub. Või siis on mängus piirkondlikud erinevused- Saksamaa ei ole ju igal pool ühesugune. Igatahes ei ole probleemiks kass hotelli vastuvõturuumis või külastajate peale haukuv koer söögisaalis.Ja Jumal tänatud!
Saksa toidud on just nii maitsvad,nagu võis arvata; suurim üllatus oli aga, et kõige maitsvamad toorsalatid seni leidsime just siit Baiersbronnist.Hommikukohv on traditsiooniliselt valmistatud ja ülihea ning sinna juurde serveeritakse naturaalset koort koorekannus.Jälle nagu vanadel headel aegadel. Miks mõnel pool neid asju ikka väärtustada osatakse?
No comments:
Post a Comment